Bob Marley, I signifikadu di Muzika Guera : Diskursu na ONU 04 de Outubru di 1963.

Muzika War “gera” foi um diskursu di Imperial Haile Selassie I, nos “Salvador e PAI”, na dia 04 di outubru di 1963 dirigidu a Nasons Unidas, em Amarik i traduzidu pa BOB MARLEY na muzika WAR: Diskursu ta alerta pa paz na Mundu atravês di konklusom di konferensia di Addis di Maiu 1963. É sem duvida mumentu xavi pa komprendi di storia di Panafrikanismu na mundu di onti oji i pa frenti. Riasom di Neokolonialismu foi riforsa stratejia di CIA, i varius otus ajensias na Fransa, Alimanha i Inglatera etc. pa fazi propaganda di tudu manera pa impidinu di komprendi fatus rial na storia di libertasom i ponu pensa ma solusom e divisom i nau uniom. Foi dramatiku pa Afrika pamo es konsigi mata kuazi tudu sis fidjus brilhanti, organiza dizenas di golpi stadu, kria novus lideris afrikanus kompletamenti aberadu di realidadi umana. Oijetivu sentral di konferensia era asinatura di karta di uniom Afrikanu pa Unidadi, Paz, siguransa i milhoria di vida di tudu Afrikanu ku libertasom total di kontinenti Afrikanu. Karta di OUA foi assinadu nes dia pa paízis moda: Algeria, Burundi, Camerons, Republika Sentral di Afrika, Txad, Kongu Brazavili, Kongu Librevili, Daomei, Ethiopia, Gabom, Gana, Guinea, Kosta di marfim, Liberia, Mali, Mauritania, Marokus, Niger, Nigeria, Rwanda, Senegal, Sera Lioa, Somalia, Sudam Tanganika, Togu, Tunizia i Uganda. Di kes pontu mas importanti des konferensia pa nos ke kriolu podi ser u fatu di ke foi difinitivamenti keda di regimi kolonialista di Portugal i Afrika di Sul suportadu pa Inglaterra i otuz grupus. Djuntu es dinunsia suporti a nasionalista Afrikanus, u ki nu podi odja klaru ma MAC – Movimentu Anti-kolonialista kriadu pa PAICV i MPLA staba bem prizenti na lista. Tambe undi kes tema xavi foi dizarmamentu i diklara Afrika komu Zona livri di Arma Nukliar i apela pa kestom di dezokupasom militar stranjeru. Tambe na Aria sosial, di trabadju, Idukasom, Kultura, Ekonomia foi tomadu um konjuntu di midida sinadu na karta. Diskursu di 4 di outubru di 1963 na Nasons Unidas ta kumesa logu ta lembra kabesas grandis di fadjas kes da ku ethiopia 27 anu antis em 1936 i avizu kes dadu di konsikuensia, ki bem da na 2 gera mundial pa evita 3 guera mundial. Nu podi fla ma desdi di 1900 ku primeru konferensia organizadu pa Henri Silvester Willian di Trinidadi Tobegu na Londris, i tudu kes konferensia ki foi fetu pa fala des obijetivu sentral UNIDADI, LIBERDADI i PROGRESU di afrika tevi si pontu mas altu na Addis Ababa nes dia i divulgasom maximu ku kantoris di rege undi Bob Marley foi asumidu komu profeta i Rei. Purtantu, foi um avizu fatal pa Umanidadi pa kel ki nu sta vivi oji ou seja repetindu mesmu frazi di Imperador me kestom di moralidadi internasional ki staba ta podu em kausa i disvalorizadu. Pur isu mas um bes nu sta odja mundu atraves di nos ekram tudu dia ta pripara pa um terseru gera Mundial, tudu pa falta di nau ruspetu pa direitu di Sobenia di Omi Afrikanu. Pa finda nu tem um skodja pa nu fazi entri Panafrikanismu ou Dimokrasia Liberal ku maskara di Neokolonialismu. Dimokrasia ka ker dizer mas puder podi fika na mon di um pikenu grupu i ma rikursus na mom di Empresas estranjeru. Gera ka ta kaba si omi ka ruspeta divindadi, si es ka odja humanidadi komu um komunidadi , kela ki e ultimatu lansadu pa Rastari, Imperador haile selassie I, Lion Conquistador, Tribu di Judá, i kantadu pa Bob Marley Rei di rege, voz di Rasta i pai di Muzikas pa Unidadi Afrikana em jeral. Di Akordu ku autor ki edita resolusom di seminariu di akra di 3 di juliu 2007, grandi debati sobri guvernu di uniom AFrikanu, Timothly fla ma dja dura ki sta prokuradu desdi sekulu 19 ku kongressus lansadus ate inisiu di sekulu XX undi sis bazis fika lansadu i institusionalizadu, ma sigundu fazi Foi Fundasom di Uniom Afrikanu, terseru fazi transformasom di OUA em UA i kuartu ta ba ser Guvernu di Uniom Afrikanu. Ntom nhos pripara pamo e algu ki e natural i inivitavel sonhu di Kwame Nkrumah ki risebi si maior forsa na Addis Ababa ku Imperador Haile Selassie i propagadu pa Bob Marley. BIBLIOGRAFIA ETHIOPIA, OBSERVER, Volume VII nº 1 e 4, 1963 NATH & COMPANY ; La vita e le Canzoni del Profeta Rasta, Napoli, 1997 IMPORTANT UTTERANCES OF H.I.M, EMPERRADOR HAILLE SELASSIE I, 1963-1972, IMPERIAL ETHIOPIAN MINISTRY OF INFORMATION ADDIS ABABA, ETHIOPIA, 1972, P347-365; 461-471 MURITHI, Timothi; Vers un Gouvernement D´Uniom Africaine, Defis Et oportunités, Institut des Etudes de Securité, Africa du Sud 2008. (Monographie)

Post a Comment

Previous Post Next Post